Läbides pühapäeval oma elu 21-st maratoni oli mul 4 tundi aega mõelda sellele, et milles peitub marathon mindset.
Kui püüda seda ametlikult defineerida, siis maratoni mõtteviis on teatud tüüpi vaimne hoiak, mis keskendub pikaajalisele eesmärgile ja arvestab sellega kaasneva aja, pingutuse ja järjekindlusega.
Maraton ei ole sprint, see on 42,195 kilomeetri pikkune distants, mis nõuab pühendumist. Sama kehtib ka elus: suured eesmärgid, karjääriedu, isiklik areng või keerulise projekti lõpuleviimine, nõuavad aega ja kannatlikkust. Oluline on mitte lasta end heidutada hetkelistest raskustest või vahepealsetest ebaõnnestumistest.
Edu saavutamine pikaajalistes ettevõtmistes tugineb rutiinile ja järjekindlusele. Maratoniks ette valmistamine nõuab järjepidevat treenimist ja teatud baastaseme hoidmist, olenemata ilmast, meeleolust või muudest välistest teguritest. Sarnaselt nõuab maratoni mõtteviis elus igapäevaseid väikeseid samme, mis viivad järk-järgult eesmärgi poole.
Maraton on oma olemuselt füüsiliselt kurnav, vahel tuleb taluda ebamugavust, valu ja väsimust ning samal ajal hoida meelekindlust ja motivatsiooni.
Maratoni mõtteviis toetub sisemisele motivatsioonile, mitte välistele teguritele. Kui motivatsioon tuleb seestpoolt, olgu selleks soov ennast proovile panna, nautida sõitu või täita sügavama tähendusega eesmärk, on inimesel rohkem jõudu ja püsivust, et läbida ka kõige raskemad etapid.
Pikaajaline eesmärk võib alguses tunduda hirmutav ja kättesaamatu. Maratoni mõtteviisis on oluline suur eesmärk jaotada väiksemateks tükkideks. Nii nagu maratoni läbimine koosneb paljudest üksikutest sammudest (näiteks iga järgmine kilomeeter või joogipunkt), võib ka igasugune suur eesmärk muutuda saavutatavaks, kui keskenduda ühele etapile korraga.
Maratoni mõtteviis tähendab ka kannatlikkust ja usku protsessi. Suurte eesmärkide saavutamine ei toimu üleöö. Oluline on usaldada, et iga samm viib lõppsihtmärgile lähemale ja olla sellel teekonnal kannatlik, siis on ka eesmärgi täitumisel naeratus näol 😊
P.S. Coachina on kehakeele jälgimine üks väga oluline instrument, sest kehakeel annab tihti rohkem teavet kui sõnad ise. Olles ise rajal, vaatlesin huviga ka teisi. Ilm läks järjest palavamaks (maratoni teises pooles oli ca 26 kraadi sooja, päike paistis ja varjulisi kohti oli vähe). Õiged jooksmise kehahoiakud lagunesid, sirge rüht kadus, näoilmetes oli näha väsimust, kuulda hingeldamist. Samas oli näha tohutul hulgal keskendumist, enesekindlust, kogemust, teiste toetamist ja valmisolekut minna edasi ning mitte anda alla. Maratoni mõtteviis ei tule pärast maratoni läbimist, see on juba peidus kõigi nende sees, kes on valmis rajale minema ja oma esimesed sammud eesmärgi suunas tegema.