Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud värske uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed peavad kõige suuremaks stressiallikaks jätkuvalt raha 💶 (eelkõige siis selle puudumist). Võrreldes eelmise (2020. aasta uuringuga) on raha pärast muretsemine kasvanud 11 protsendipunkti võrra, töö pärast muretsemine on jäänud samale tasemele, samas kui stressi tundmine tervise, suhete ja pere pärast on vähenenud. Rahamured mõjutavad omakorda kõige rohkem vaimset tervist, suhteid lähedastega ja produktiivsust tööl.
Mida siis tööandjana teha, kas maksta lihtsalt rohkem palka? 💰
Toetada töötajat igati rahatargemaks saamise ja rahaärevuse vähendamise teekonnal? 🚀
See pole ju otseselt tööandja mure?
Või siis ikkagi on, kui see tekitab töötajas ärevust, stressi ja sellega koos tööproduktiivsuse langust?
Igatahes mõtteainet siin on järgmiseks aastaks 💡
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud värske uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed peavad kõige suuremaks stressiallikaks jätkuvalt raha 💶 (eelkõige siis selle puudumist). Võrreldes eelmise (2020. aasta uuringuga) on raha pärast muretsemine kasvanud 11 protsendipunkti võrra, töö pärast muretsemine on jäänud samale tasemele, samas kui stressi tundmine tervise, suhete ja pere pärast on vähenenud. Rahamured mõjutavad omakorda kõige rohkem vaimset tervist, suhteid lähedastega ja produktiivsust tööl.
Mida siis tööandjana teha, kas maksta lihtsalt rohkem palka? 💰
Toetada töötajat igati rahatargemaks saamise ja rahaärevuse vähendamise teekonnal? 🚀
See pole ju otseselt tööandja mure?
Või siis ikkagi on, kui see tekitab töötajas ärevust, stressi ja sellega koos tööproduktiivsuse langust?
Igatahes mõtteainet siin on järgmiseks aastaks 💡
Link uuringule