Kui paljud peavad ennast “üle keskmise investoriteks”, siis kus on alla keskmise investorid?
Kui investoritelt küsitakse, kuidas neil läheb, siis üllatavalt paljud usuvad, et nad teevad turust paremaid otsuseid, näevad võimalusi varem ja suudavad riske paremini hinnata kui „keskmine investor“. See on inimlik, keegi meist ei taha olla ju keskpärane.
Samas juba matemaatiliselt ei saa kõik olla üle keskmise. Kui keegi võidab turgu, siis keegi teine jääb turule alla. Kui kõik on “keskmisest paremad” ajastajad, siis kes on see rumal, kes ostab tipus ja müüb põhjas?
Veel huvitavam küsimus on aga: kuidas üldse teada, kas sa oled üle või alla keskmise investor?
Paljud hindavad oma oskusi viimase paari õnnestunud tehingu põhjal. Tegelik mõõdupuu on palju igavam: võrdle oma tulemusi pikaaegselt mõne sobiva indeksiga.
Näiteks:
Kui investeerid peamiselt USA aktsiatesse, võrdle oma tootlust S&P 500 indeksiga.
Kui investeerid globaalselt, võrdle end MSCI World või FTSE All-World indeksiga.
Kui sinu portfellis on näiteks 60% aktsiaid ja 40% võlakirju, siis peaks ka võrdlusportfell olema sarnase riskitasemega.
Oletame, et sinu portfell teenis viimase viie aasta jooksul keskmiselt 8% aastas. Kõlab hästi. Aga kui sama perioodi võrdlusindeks teenis 12%, siis oled tegelikult turule oluliselt alla jäänud.
Minu hinnangul pole “üle keskmise investor” mitte tingimata see, kes teenib ühel aastal 30% tootlust või jagab sotsiaalmeedias ekraanipilte õnnestunud tehingutest.
Üle keskmise investor on hoopis see, kes suudab säilitada terve mõistuse siis, kui teised on selle kaotanud.
Kui kõik tormavad ostma, sest “this time it’s different”, jääb tema rahulikuks.
Kui turud kukuvad ja pealkirjad kuulutavad katastroofi, ei müü ta paanikas, sest ta ei lase ahnusel ega hirmul enda eest otsustada.
Ehk üle keskmise investor on üldjuhul see, kes tunnistab endale, et ta on keskmine investor.
Kas sina oled vaadanud, milline on sinu investeerimisportfelli tootlus võrreldes võrdlusindeksiga?