Pension on vist üks kõige igavam asi, millest rääkida. Kes tahaks ikka mõelda selle kauges tulevikus oleva asja peale? Parem elada siin ja praegu, nüüd ja kohe.
Seetõttu on mõistlik vaadata peale numbritele, sest numbritel pole emotsioone. Mina olen tänaseks hetkeks oma brutopalgast (enne makse) suunanud teise sambasse 14 344 eurot, seda alates oma esimesest ametlikust palgatööst 2004. aastal, kui tõstsin terve suve kurgikaste Põltsamaa Felixi tehases. Kui vaadata II samba osakute hetkeväärtust (64 488 eurot), ei ole tulemus üldse halb. Samas kui vaadata kogu senise investeerimisperioodi pikkust, siis ei ole tulemus ka midagi erilist. Aga tuleb arvestada, et võtmesõna on siinkohal passiivselt juhitud madalate tasudega II samba indeksfondid, mis läksid laialdaselt pankade poolt kasutusse alles 2021. aastal. Enne seda oli tegemist pigem tulusama tootega pankade jaoks, kui pensioniks koguja jaoks. 2025. aasta algusest on olemas võimalus suunata II sambasse kuni 6% oma brutopalgast, mille koheselt ka ellu rakendasin.
Minu jaoks on ülioluline, et II sammas on pärandatav ning absoluutselt viimases hädas (mõne erakorralise sündmuse korral) on võimalik raha enne pensioniiga vajadusel välja võtta. Tänasel hetkel ja tänastel tingimustel ei ole minu hinnangul palgatöötajana paremat nurgakivi oma investeerimisportfellile. Süsteem on aja jooksul muudetud investorisõbralikuks ning praeguseks on saadud tööle tegelikult väga hea ja toimiv asi. Loodan, et poliitikud suudavad hoiduda süsteemi suurest reformimisest.
Mul on pensionini veel omajagu aastaid (ca 30) minna, seega hetkel olen II samba sihi sättinud miljoni euro peale. Isegi väga konservatiivse tootluse arvutusega peaks tulema ilusti täis, kui investori parimad sõbrad aeg ja liitintress toetavad.
