1,5 aastat tagasi tegin kokkuvõtte, kuidas läheb meil lastega investeerimise teekonnal. Nüüd on paras aeg teha üks uus vahekokkuvõte, kuidas läinud on.
Laste sissetulek (iga kuu) on jäänud samaks:
4-aastane – 85 eurot investeerimiskontole, kogumiskontol suurt reservi ei hoia temal, kuna tal oma pangakaarti veel pole. Laekuvad dividendid ja intressid investeerime.
8-aastane – 85 eurot investeerimiskontole; läks sügisel kooli, mõtlesime, et maksame ka taskuraha, aga kuna tal portfell toob piisavalt sisse, siis ei näinud hetkel veel otsest vajadust. Dividendide ja intresside osas otsustab ise, kui palju investeerib või kui palju kulutab ära.
13-aastane – 85 eurot investeerimiskontole; 25 eurot arvelduskontole taskurahaks. Reegel on, et kogumiskontol peab hoidma vähemalt 200 eurot rahatagavara reservina, mille arvelt saab katta vajadusel enda jooksvad kulud. Kui vahepeal kulutab rohkem ära, siis laekuvatest dividendidest ja intressidest taastab uuesti reservi.
Kogukulu vanematele: 280 eurot kuus, sellest 255 eurot moodustab lastetoetus.
4-aastane jätkab automaatsel rajal ning vaatab, mida vanemad vennad toimetavad ja teevad, investeerimisotsused teen mina.
8-aastane on Monopoly entusiast ja tugev peastarvutamises, meeldib hoida suuremat rahalist reservi, investeerimisotsused räägime läbi.
13-aastane teeb oma investeerimisotsused ise, mina kinnitan ainult tehingud (väga tüütu tegevus LHV-s, kui saaks anda täisõigused lapsele, teeks selle homnepäev ära, kuna ta saab tehingute korraldustega ise ilusti hakkama). Baasreeglid olen andnud ette: investeeritav ettevõte peab olema kasumlik, krüpto pole lubatud. Äripäeva investeerimismängus on hetkeseisuga minust eespool, huvi valdkonna vastu on tugev. Mina olen investeerimisel vana ja konservatiivne, tema on noor ja hoogne.
Murekohad. Lastel on mingites olukordades olnud rohkem vaba raha, kui mõistlik oleks. Samas, kui lapsele laekub 40 eurot dividende ning ta otsustab sellest poole koos sõpradega maiustustele kulutada, siis kas see on väga ebaratsionaalne otsus? Nagu vanemate enda otsused oleksid rahakasutuse osas alati kaalutletud ja ratsionaalsed :D. Kui portfell tervikuna kasvab, on suund õige ja püüan ülemäära mitte sekkuda.
Kõige positiivsem on, et poisid saavad läbi investeerimise aru elu toimimisloogikast, mida õpetab hästi ka Monopoly mäng. Kui sa varasid ei kogu, siis ühel hetkel saab raha paratamatult otsa või sõltud iga kuu oma tööandjast (vanematest), kui helded nad palgaga (taskurahaga) parasjagu on. Parem kulutada osa sellest, mis oled teeninud dividendi või intressina või veel parem see reinvesteerida ning saada seeläbi järgmine kord veel suuremat dividendi või intressi.
Ise näen ma peamise kasuna seda, et poisid saavad (jooksuterminites) täiskasvanuellu astudes lendstardi, mitte ei pea hakkama stardipakke otsima. Kui lasevad ühel hetkel oma portfelli osaliselt õhku, siis nii lihtsalt on, pigem kolistada ämbrid ära väikeste summadega. Samas on neil aastatepikkune kild killu haaval investeerimisportfelli kasvatamise kogemus, mis on hindamatu väärtusega.
Oluliselt rohkem väärt, kui ükskõik milline vanemate poolt üle antav summa täiskasvanuks saades.

